Vaatame tagasi aastasse 1986, mil Jaak oli 40-aastane. “Hamlet” oli tema 99. kujundustöö. Käimas oli tema elu teine vaatus. Ta oli ENSV Riikliku Noorsooteatri peakunstnik ja ENSV teeneline kunstnik.
Jaagu 1972. aastal kingituseks saadud nahkkaantega märkmikus on loometöö kõik ilusti dokumenteeritud.
Heidame fotode kaudu pildi sellele eelnenud aega.
Jaak Vaus:
Lavakoolis olid Komissarovi esimesed õpilased XIII lend. See oli lend, kus olid Elmo Nüganen, Allan Noormets, Andres Noormets, Anne Reemann, Piret Kalda …
Tudengid tegid esimese koolitööna “Sorry, me oleme tulekul“. Salme tänava teatrimaja laval. See oli esimese kursuse etüüdide põhjal tehtud lavastus. Kaljul oli teistest õppejõududest erinev mõtlemine: noored tuleb kohe lavale saata, kohe mängima panna. Mul on siiani meeles, kuidas Elmo Nüganen esitas etüüdi habemeajajast.
Lavastuse pealkirja “Sorry, me oleme tulekul“ lasin riputada lava kohale, iga tähe eraldi. Iga täht oli võimendatud. Ja XIII lennu tulek osutuski väga märgiliseks.
Teine väga teistmoodi tükk, mille Komissarov XIII lennu tudengitega juba Ugalas lavastas, oli muusikal „Oklahoma“ 1987. aastal. Kalju tõlkis selle ise vene keelest, minu vene keel on nagu ta on. Ei saanud ma tekstist suurt midagi aru. Kalju lihtsalt kaks päeva köögis rääkis „Oklahoma“
sisust: see on see pilt, see on teine pilt. Seitsme päevaga tegin kujunduse valmis. Kõik joonised olid juba töökodades sees, kui lõpuks teksti lugeda sain. Mäletan, et panin horisondile suure kolmemeetrise vankriratta pöörlema.
Jaagu mõtted pärinevad raamatust “Alevipoiss”
Oma raamatu „Alevipoiss“ esitlusele soovis Jaak Vaus laenata Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogust lavastuse „Verine John“ oma kujundatud Röövli nukku ja just oma tooli külge taustaks, nagu oli tema mõte. Mingi teatrinüanss või kiiks pidi esitlusel tema poolt ikka ka olemas olema. 1980. aasta Nukuteatri „Verine John“ mängiti Tallinnas dominiiklaste kloostri õuel nagu veebinäituse „Hamletki“.
“Verine John”. Kavandid ja fotod
Ferdinand Veike Ühe väärika loominguperioodi lõpp:
“1980. a olümpiaregati suvi tõi Nukuteatri repertuaari kaks suurejoonelist vaatemängu, R. Agur koostas ja lavastas kontsert-etenduse “Jux-bux pupepidu”, F. Veike aga vabaõhuetenduse “Verine John”. Neid lavastusi välja tuues oli teater silmas pidanud olümpiaregatist tingitud külaliste tulva Tallinnas. … [mõlemad lavastused kujundas Jaak Vaus].
Nimiosa mänginud H. Toompere mäletab “Verist Johni” kui suurejoonelist vabaõhulavastust: “Seal oli kõike: kahuripaukusid ja poolpaljaid naisterahvaid, akordionimängu ja laulu ja kõike, mis peaks olema ja mis võiks huvi pakkuda. Selles lavastuses oli palju massistseene. Niisuguste stseenide paikapanemine – see on omamoodi kunst. …
V. Luup: … Noored muusikamehed Raadik, Alender ja Kõrvits olid seal omal kohal. Selles tükis oli elav muusika – seda oli nii vähestes lavastustes. …
Mõnuga mängis koos noorte meestega kaasa siis juba üle kolmekümne aasta Nukuteatris näitlejana leiba teeninud Oskar Liigand: ”Veike “Verine John” oli päris hea tükk. Oli tehtud täiesti nukuteatri-päraselt, elavad näitlejad ja nukud segamini. Ma pean seda õnnestunud lavastuseks. Hoolimata mõningatest ebatäpsustest massistseenides oli “Verises Johnis” tohutu annus kaasakiskuvat nooruslikku särtsu, improvisatsioonilisust ja fantaasiat“.
Juhan Peegel “Verine John“, Eesti Riiklik Nukuteater 1980, lavastaja Ferdinand Veike. Esietendus 27.06.1980 Paide Vallikäärus ja 28.06.1980 Tallinnas dominiiklaste kloostri õuel.
Seidi Raid
ALEVIPOISS
“Alevipoiss” on raamat, mis viib teid otse selle maagilise maailma südamesse, kus teatrikunsti meister Jaak Vaus on loonud oma elutöö.
Sündinud ja üles kasvanud Märjamaa alevis, kujunes Vausist vaiksest teatrihuvilisest poisist väljapaistev kunstnik, kelle käe all on sündinud 287 lavakujundust. Tema loominguline teekond on olnud märkimisväärne – ta on töötanud peakunstnikuna neljas Eesti teatris ning olnud
koostööpartneriks 68 lavastajale.
Koostaja Kalju Orro, toimetaja Seidi Raid, kujundaja Kersti Tormis. 2021. Tallinna Linnateater.
See raamat on rikastatud hulgaliselt fotode ja joonistustega, mis toovad lugejani autori isiklikud mälestused ja kogemused. Vaus jagab oma lugusid koostööst Eesti teatrikunsti suurkujudega – Eino Baskin, Ferdinand Veike, Rein Agur, Kalju Komissarov, Mati Unt, Evald Hermaküla, Raivo Trass, Peeter Tammearu ja paljude teistega on kõik olnud osa tema teekonnast.
“Alevipoiss” ei ole lihtsalt mälestusteraamat; see on värvikirev ja detailirohke pilguheit Eesti teatri kulisside taha, kus iga lehekülg avab ukse uude seiklusse.
Fotograafid: Gunnar Vaidla, Arno Saar, Kalju Orro
JAAK VAUS ∞0
Aeg liigestest on lahti…
Virtuaalne näitus Jaak Vausi 80. sünniaastapäeva tähistamiseks. Kuraator Karmo Mende.